Wednesday 9 January 2013

DEZAPARESIMENTU FORSADU AKONTESE IHA TIMOR-LESTE KA LAE?


BY: FREDERICO NUNO GERONIMO BOAVIDA

Kona ba Kritériu ida mak tama iha eskalaun Krime Mundiál to’o bele lori Estadu ida ba Tribunál Internasionál mak presizamente ida mós hanaran DEZAPARESIMENTU FORSADU.

Ita hahú rona kona ba prozekusaun, prosesamentu eh Prosedimentu atu lori no dada ema mak komete Krime da Guerra iha Timor-Leste apartir fim do Ano 1974  to’o 1999 nian iha tinan 2002. Tinan 2002 mak ofisialmente Ex-Ministru Negósiu Estranjeiru DR. José Manuel Ramos Horta hala’o enkontru ho Painel Espesial Altu Komiseriadu Nasaun Unida sira nian ba Direitus Umanus;  no mós  hahú estabelese CAVR mak ikus mai transforma ba CAV hodi hamosu asuntu Krime Violasaun Direitus Umanus.
                  Iha momentu nebá mosu Bloku Pro no Kontra Opiniaun mak husu razaun tansa tenke lori Kazu Timor-Leste ba Tribunál Internasional. Razaun la konkorda ne’e bazeia ba motivu Ekonomia, Kultura, Edukasaun, polítika no Geo-Polítika mak haree katak Timor-Leste sei presiza Relasaun Bilateral hodi halo rekoperasaun atu rekobre distruisaun Pós-Referendu, Repatriasaun, prosdimentus Estudus Universitárius, importa  ai-haan, asuntu ex-prizoneiru mak la identifikadu dauk, etc. No iha parte seluk foti kestaun kona ba pezu de krime: Violasaun Direitus Umanus hasoru feto nível aas (abuzu, raptu no violasaun seksuál), atrosídius, genosídius (Fronteira Terrestre, Alfándega eh Portu Dili, Ramelau, Kabalaki no Matebian, Kraras no Santa-Kruz). Tanba razaun sikat leet ida mós mak hanesan Prizoneiru Polítiku mak barak liu ba Cipinang eh Salemba no rona deit mak tama kadeia, entaun família hein, hein no hein. Iha ne’e hau dada duni kestaun ba família hein, hein no hein, maibé ata-oan sira nunka fila, sira ba nebé? Kestaun ida ne’e mak hanaran DEZAPARESIMENTU FORSADU!

Hau la duvida no mós Povu Timor-Leste tomak la duvida, Estadu RI rekonyese katak pratika duni no Estadu RDTL iha duni razaun ho lista kompletu hodi hanaran ema Timor-Lesteoan lakon leet iha Guerra Sívil 1974-1999 ne’e konsekuénsia husi Aktus Pratika Dezaparesimentu Forsadu. Ba kazu Dezaparesimentu Forsadu ne’e asuntu no problema ida mak Estadu rua RI no Timor-Leste tuur tiha ona ba tinan 14 nia laran apartir Ano 2000 to’o 2012 ne’e rekolye dadus hodi halo verifikasaun no apuramentu. Dadus dokumentadu eskritu, Transmisaun Televeziva no mós Rádio mak arkiva no dokumenta kona ba faktus levantadus. Hakarak ka lae ida ne’e kestaun Polítika mak povu tomak sei involve iha laran atu testemunya. Tanba razaun mak Kestaun Polítika kompete ba povu tomak, eim termu Direitus Internasionais ba povu vitimadu no povu sofredor ba Luta Ukun-an; entaun Povu Timor-Leste mak sai testemunya. Tansa la  husu testemunya RI; tanba razaun aneksasaun eh invazaun ho dalan agresaun brutál no illegal no fundamentál liu mak la iha kolonizador eh invazor iha Direitu atu husu responsabilidade ba Dezaparesimentu Forsadu husi parte sira nian, pelu kontráriu husi Parte Povu Luta ba ukun-an mak tenke husu responsabilidade no defende fortifeiu. Los katak buat ida, Rekompensasaun eh Rekonyesimentu no buat seluk mak Reparasaun ba pós konflitu liu-liu ba ukun-an. Entaun Rekompensaun eh rekonyesimentu ba Luta nain sira (Aktivista, Klandestinu, Diplomata iha Diáspora, guerreiro mak kombatente no veteranu sira); mós renkunyesimentu involvimentu povu tomak Timor-Leste nian mak simbolikamente kondekora ba sira mak naran tama iha Lista ba ukun-an. Enkuantu Reparasaun buat ida mak seluk tebe-tebes katak halo reparasaun ba kanek, terus, sikatriz tanba konsekúensia Guerra, psikolojikamente ita ema hela ho sikatriz traumatizadu tanba lakon família eh hetan fali membru família ho isin-lolon la kompletu, modifikadu iha aspektu psikolójiku eh rekursus umanus inkapasitadu; entaun RI no Timor-Leste; Rai rua ne’e iha Direitu ba Reparasaun Internasionál mak hanesan.

Tanba Kestaun Reparasaun Internasionál mak sei harii tiha Institutu Memorialiazaun ba Vítima mate-leet sira maibé iha Instutu ida ne’e nia laran sei efektivu atu prosesa rejistru no halo apuramentu ba Dadus Dezaparesimentu Forsadu. No Timor-Leste Lejisla, aprova, promulga no sosializa ona Lei kona ba Institutu Memorializasaun hahu tiha ona iha tinan 2010 to’o 2012 liu ba.

Iha ne’e hau la kohi atu koalia kona ba asuntu pasadu mak Estadu haloot tiha ona no la iha ona ulun moras ba bilateral RI ho Timor-Leste nian no Painel ba Tribunal Internasionál. Hau hakarak atu kria opiniaun públika ida atu konsiente kona ba Aktus Pratika Dezaparesimentu Forsadu ne’e mak oinsa.

Foti nudar izemplu feen buka lain; feen seluk no lain seluk hasara hodi renvidika (atu apudera ba-an) no hodi dezvia atensaun katak sira fali mak buka malu. Pur izemplu feen no lain hela besik malu eh iha bairro ida no nunka konsege hasoru malu ba tinan ida ho balun nia laran. Feen hasara ba ajuda serbisu iha Sentru, hafoin muda ba kontinua iha Fatuhada, fila ba bairro; engraxadu mak feen vítima husi Dezaparesimentu Forsadu mós hala’o muvimentu no dezlokasaun mak hanesn “Tal E Qual.” Ema mak lori lakon feen pratika “Task Force”; hodi dehan: “Ah sira nia Lia eh Prosesu Kazamentu sei Pendente, entaun ami nudar fetosan mak tama-sai mai troka malu hodi hein tanba lain inosente, mesak, fraku no la iha kapasidade.” Hafoin Mosu tátika de jogu de interese: parte mak hafalun subar feen atu pasa ba malu; ho razaun dehan:  “Ema ne’e lain abandona deit entaun imi fó netik alojamentu ho akomodasaun apropriadu!”; enkuantu aktividade husu apóiu ida ne’e mak hala’o “Task Force” ho motivu esplorasaun ba segunda intensaun no la konsiente hamosu Dezaparesimentu Forsadu mak lori konsekuénsia atu deskualifika fundamentu Dezaparesimentu durante Guerra; tanba ita iha pós ukun-an ne’e, sei pratika ba malu hasoru aktus mak ita kontra no ezize responsabilidade husi autor da Guerra. Jogu de interese iha ne’e; parte ida pro nudar Advogadu hodi dehan iha pratika esplorasaun no parte seluk kontra ho “advogado do diabo” dezmente, nega no dezafia katak la akontese esplorasaun. Parte ida hanoin hodi hakoak no estima, enkuantu parte seluk hanehan no ho forsa hala’o esplorasaun; mak parte rua artifisialmente hamosu senáriu montadu, organizadu no sistemátiku; hodi ikus mai ida mak lakon, lakon sai fali “advogado do diabo” no ida manan sai fila fali advogadu mak ho intensaun pratika Dezaparesimentu Forsadu. Pior liu tan se ita hahú hodi joga foer hamosu boatus: “Hetan Bolsu Estudus ba tiha ona estuda iha Rai liur; muda ba fatin seluk ba tiha serbisu iha rai liur; mate iha dezastre; mate tanba feen-lain afektadu HIV no SIDA; nia lain sei Frater eh Salesiano SDB; eh lain selingku ka iha amante ka hola feto rua, sst.”

Hau nia “Essay” ida ne’e hau aprezenta; hafoin de hamosu ilustrasaun nudar komparasaun kona ba Kritériu atu ezize responsabilidade husi Autor ba Dezaparesimentu durante Guerra  fim do Ano 1974-1999; no duvida ho aktus mak Real-Politics hatudu. Entaun hamosu mai hau pergunta pertinente atu husu: IHA KA LAE DEZAPARESIMENTU FORSADU AKONTESE DUNI IHA TIMOR-LESTE? Até Lá! Frederico NUNO Jerónimo Boavida – (Frenujebov) No. ID Kartaun Eleitorál: 00624197      HP: 7285694]

2 comments:

FRETILIN.MEDIA said...

There is a history of it in Timor-Leste: http://www.cavr-timorleste.org/chegaFiles/finalReportEng/07.2-Unlawful-Killings-and-Enforced-Disappearances.pdf

Anonymous said...

hau la kompriende sr. doutor ne'e hakerek saida..mas nia hakerek sabraut los ne'e...