Sunday 30 December 2012

Parte II : Intervista Eskluxivo ho Reitor Aurelio Guterres Gradualmente UNTL Lori Eduksaun Mai TL


Tempo Semanal - Dili, 30/12/2012

Dezenvolvimentu rekursus umanus iha nsaun ne’e hahu foo pasu ruma ba oin maske sei infrenta problemas balun. Maibe parte civitas Akademika UNTL servisu hamutuk ho estadu hahu tau esforsu balun hodi realiza mehi ne’ebe hatur ona iha prioridades estadu no governu nasaun ida ne'e ninian.

Iha Universidade nasional timor Leste ne’ebe kuinesudu ho UNTL, daudaun ne’e iha dosente internasional ho nasional barak maka hakna’ar aan iha ne’eba no timor oan mais ou menus rihun sanolu maka estuda iha fakuldade hitu iha UNTL nian. Atu hatene diak liu tan situasaun iha UNTL mai ita akompania hamutuk intervista ne’ebe jornal Tempo Semanal halo eskluxivu ho Reitor UNTL, DR. Aurelio Guterres (DR. Aurelio Guterres) esplika stuasaun UNTL iha intervista ho jornal Tempo Semanal (TS) hanesan tuir mai ne'e:

TS: Karik Senho Reitor bele foo hatene uitoan mai ami kona ba situasaun desenvolvimentu UNTL ninian?

DR. Aurelio Guterres : It abele dehan katak, dezenvolvimentu UNTL ita bele haree husi aspektu tolu. Ita bele husi aspektu Institusionais. Entermus denvolvimentu instituisaun UNTL nian, UNTL agora ita bele dehan katak ninia sistema ita montadu entermus de instituisaun ne’e bele pronto no bele kompete iha nivel nasional, nivel rejional no nivel internasional. UNTL, felizmente akreditadu internasionalmente, nia tuir prosesu bolonia, ne’ebe lulusan UNTL bele ba kualker nasaun ka pais seluk, por ixemplu bele ba Australia, atu eskola ka servisu iha ne’ebe de’it tan ba akrdeitadu internasionalmente tan ba mos ninia avaliasaun ne’e halo husi rede avaliasaun internasional asia pasifiku maka halo nune’e ita halo parte ninia rede internasional kona ba kualifikasaun UNTL ninian.
Entermus de lulusan mos ita bele dehan katak UNTL ninia lulusan foin daudauk ne’e ita halo graduasaun ba kuaze 400 tan. I medikus sira ne’e pronto atu ba servisu iha distritu sira ne’ebe iha ou iha suku tan. Espera ke 2014 ka 2015 ita bele atinji ona mil medikus. Agora ita atinji ona 500 medikus nune’e iha 2014 ka 2015 ita bele responde ona plano. Tuir planu iha suku ida, Doutor mediku ida no infermeiru rua. Kursu sira ne’ebe ke agora ita oferese iha UNTL ne’e a nivel graduasaun ka licenciatura no mos postu graduasaun, ne’e kursu sira ne’ebe ke alinea au politika kona ba necesidades rekursus umanus ba dezenvolvimentu Pais ida ne’e nian.
Alein diso, UNTL mos focus ba rebilatisa mos investigasaun. Agora daudaun ita bele dehan katak komesa publika livru balun balun ona. Artigus profesores sira nian mos komesa publika iha internasional ne’e rekuinesidu iha jornais sira ne’ebe sientifiku internasional no peskiza sira mos la’o daudaun ona. Atu reforsa liu tan kualidade ensinu ninian, entaun atu hanorin iha UNTL profesores sira no minimum tenke mestradu. It abele dehan katak maioria, 80% profesores UNTL nian ne’e S2 hotu ona. Depois tama ho tan gradualmente S3. Ita bele dehan katak S3 sira balun komesa fila daudaun ona mai no S2 sira ba kontinua fali S3, ne’ebe ita bele dehan entermus profesores ita mos pronto.
Entermus administrativu, UNTL agora monta ona iha nivel Universidade, iha nivel fakuldades, nune’e administrasaun hahu halo servisu didiak ona. Mezmu sei iha lakunas balun maibe gradualmente hahu hadia. I entermus de fakuldades, iha tinan oin elabora tan estatutu fakuldade ninian entaun ita bele desentralisa ona fakuldades sira.
Alein disso mos UNTL ninia vizaun ba Futuru ne’ene, desentraliza mos ensino superior ba iha distritu no baze. Tradisionamente ensino superior nee elicitas I halo iha cidade. Mas UNTL, ho fakuldades medicina ne’e por ixemplu, estudantes sira nia aulas kulia sira 80% halo iha 13 distritus. Agora tinan oin, ami komesa desentralisa tan fakuldade agrikultura no mos fakuldade enjinaria. Ne’e servisu hamutuk ho tan eskola agrikula Maliana ninian, Natabora nian, Fuiloru nian no mos eskola teknika fatuma ninian para enjinaria teknika sira hanesan elektro, civil no mekanik sira ne’e bele hala’o iha ne’eba. Nune’e ita nia populasaun sira iha foho ne’ebe labele mai iha Dili, sira bele iha ne’eba de’it. Ne’e hanesan planu UNTL ninian ne’ebe ita implementa dauaun mak sira ne’e.
IHa UNTL entermus asosiasaun estudantes sira nian mos agora daudauk bele dehan katak bein organizadu no senado universtariu mos ativu halo atividades desportivas, halo atividades kulturais, halo atividades ilmia I depois mos diskusaun kelompok. Estudantes UNTL mos involve iha relasoeins internasionais hanesan pertukaran Mahasiswa Indonesia, Japaun, Australia, Portugal, Brasil no mos Kuba. Nune’e bele dehan katak agora atividades estudantes sira nian, estudantes sira maka organiza rasik porke estudantes sira tuir formasaun iha area lideranca, area jestaun no mos formasaun iha lingua nian tan. Parte ida ne’ebe ita bele dehan katak lacuna ne’e maka iha area alumi ka eis estudante ninian. Ita sei falta maka asosiasaun eis alunus UNTL sira ne’e maka seidauk funsiona halo didiak  nune’e ita atu identifika lulusan-lulusan sira ne’e di tempatkan iha ne’ebe ona ou hanesan servisu servisu saida maka sira iha nune’e ita nia estudantes sira lulus ita bele identifika ona kampu de traballo.
Entermus de kooperasaun nasional ho Internasionl, UNTL servisu hamutuk ho ONG, servisu ho media, servisu ho Nasoeins Unidas sira, servisu ho Governu no mos partidu sira. UNTL komo universidade publika bele apoiu servisu hamutuk ho parte sira ne’e tan ba ate ami nia estudantes sira ne’e balun mai husi media, mai husi governu nian, balun mai husi parlamentu nian, balun mai husi sociedade civil, ne’ebe ema hotu-hotu iha direitu atu tama UNTL nune’e klaru tenke tuir kriteria tertentu.
Ba oin, UNTL ninia dezafiu maka, oin sa ita atu luluskan ema sira ne’e ho kualidade depois ema sira ne’e bele menciptakan lapangan kerja untuk diri sendiri, labele depende ba direitamente ka totalmente ba iha funsaun publika, sector privadu ou ba esitor sira selu-seluk. Jadi dezafiu sei barak. Dezafiu ida tan maka kona ba UNTL dalam arti atu sai hanesan instituisaun publiku ida no hanesan ensinu superior uniku iha pais ida ne’e, atu bele prepara aan didiak nune’e bele kompete la’os de’it atu hanorin mas iha area peskiza, area publikasoeins sientifikas. Nune’e la’os dehan katak ita UNTL, universidade nasional ida, publiku nian tan mas la halo servisu tuir loloos nia tenke halo. Ne’ebe dezafiu balun maka ne’e. Mas ho apoiu sira ne’ebe iha UNTL ba oin bele servisu di’ak liu tan nune’;e bele sai mos hanesan instituisaun ida ne’ebe bele prepara ita nia ema iha pais ida ne’e. Ema sira ne’ebe tuir formasaun iha UNTL ne’e,ema governu nia barak maka eskola iha ne’e, ema husi parlamentu, ema husi partidu politikus, ema media ninian no ema NGO ninian, fungsionarius estadu ninian no ema barak maka eskola iha ne’e iha nivel S1, S2 no mos S3 ninian.

TS: Karik Ami bele hatene dadaun ne’e UNTL iha Fakuldade hira?

DR. Aurelio Guterres: UNTL iha fakuldades hitu. Fakuldades Medicina siencia saude, siencia agrikultura, Fakuldade Ekonomia no Jestaun, Fakuldade sciencia sociais no Politika, Fakuldade enjenaria siencia no teknolojia, Fakuldade direitu no Fakuldade edukasaun.
Depois ita iha kursu ne’e, kursu sira hanesan ba S1 nian,  graduasaun nian no Dilpma 3 nian. Depois iha kursu ne’ebe ita oferese ne’e kursu ka jurusan hamutuk 35 kursus iha area sira ne’e hotu. Alein disso ita mos oferese tan kursu isra hanesan post graduasaun ka paska Sarajana, diploma post graduasaun ninian ba S2 ho S3 ninian. Iha post Graduasaun ninian ka mestradu sira nian, ita oferese kursu hanesan jestaun ninian, direitu ninian. I ita mos oferese kursu lingua ninian. Ita foo kontabilidade, ita mos foo mos edukasaun ninian, Sistema informasaun ninian, Ita mos foo kursu especifiku por ixemplu kursu especifiku hanesan Direitu enerjia ninian. Nune’e kursu kursu especializada ita mos oferese hotu.

TS: bele esplika uitoan total dosentes, fungsionariu no estudantes hamutuk hira maka UNTL iha ne’e?

DR. Aurelio Guterres : Dosentes total ne’e, ita iha dosentes nasionais por volta de kuaze kuatru centus I Dosentes internasionais ne’e 200 ital. fungsionariu ne’ebe atu foo apoiu administrative iha universidade hamutuk por volta de 200 ital.  Alunus por volta de dez mil. Ita simu tinan tinan por volta de 2000 ital maximum too 2,500. Tan ba kapacidade UNTL ninian maka ne’e duni I lulusan husi eskola sekundaria hamutuk 12,000 ne’ene , ita so kobre de’it maka entre 2,000 to’o 2,500.  Ne’e iha problema bo’ot  tan ba lulusan eskola sekundaria ne’e ita la iha kapacidade atu absolve sira hotu.  Depois UNTL mos simu de’it sira ne’ebe terbaik sira nian ne’e. Sira ne’ebe 2,000 terbaik husi esnsino sekundaria ne’e maka ita simu.

TS: Dala ida tan, Karik bele konfirma tinan ne’e UNTL iha planu atu simu mahasiswa foun hira?

DR. Aurelio Guterres: Mahasiswa foun ita sei simu por volta de 2,000 ital tinan oin mai , sei hahu iha janeiru. Prosesu rekrutamentu Ministeiru edukasaun maka halo no husi universidade sei foo de’it kriteria tuir jurusan no total mahasiswa ba kada jurusan, ba fakuldade hitu no jurusan trinta cinku.


TS: Karik iha Problemas ruma maka UNTL hasoru?

DR: Aurelio Guterres: Problemas ne’e bara-barak. Uluk ne’e problemas bo’ot liu maka kona ba kualifikasaun profesores ninian.  Mas kualifikasaun profesores ita komese responde daudauk. Problemas hanesan mas administrativus tan ba  UNTL maske nia autonomo maibe entermus de financeiru nia dependente total ba Estadu. Problema ida maka oin sa maka ba oin universidade ne’e prepara aan ba oin ne’ene, nia bele autonoma, atu nia bele angraria nia fundus rasik ou buka rasik osan labele depende total ba estadu. Ida ne’e mos sai problema ida.
I depois problema ida fali maka hanesan ne’e, ita nia biblioteka no laboratorium sai hanesan dezafiu bo’ot ida ba universidade. Tan ba Universidade ka kualker instituisaun ensinu superior ida, atu nia la’o di’ak maka ne’e, tenke iha kurikulu ida kee adekuadu ou kurikulu ida kee tuir necesidade dezenvolvimentu pais ida ninian.  Maibe kurikulum ita responde ona, la iha problema. Kona ba profesores sira ne’ebe  kee kualifikadu. Profesores sira ne’e mos gradualmente ita responde. Mas kona ba infraestrutura de apoiu ne’e maka ita sei iha limitasoeins barak. Liu-liu laboratoriu sira maka ba mekaniku, fizika, kimika, biolojia no eletroteknia. Laboratoriu sira ne’e ita presiza aktualiza hela de’it.
Tuir mai text books ka livris sira ne’e. Durante ne’e livros sira ne’e sei sai problema bo’ot ba ita, ne’ebe gradualmente universidade monta sistema ida kee bele oin sa maka online. Depois oin sa maka bele angraria fundus atu bele mobiliza livros ne’e. Durante ne’e livros maioria hetan doasaun husi de’it universidade parseirus sira maka haruka mai husi Australia, brasil, Kuba, Portugal no Estadus Unidus da amerika.  Sira maka haruka text bo’ok sira ne’e mai, tan ba livros internasionais sira ne’e karun la halimar. I kona ba laboratoriu sira ne’e mos hanesan. Laboratoriu balun durante ne’e ita hetan apoiu mai husi Japaun, balun advezes mai husi organizasaun ONU hanesan UNFPA. Dala ruma sira maka foo apoiu, ne’ebe problema laboratoriu no problema biblioteka sai hanesan dezafiu bo’ot ida ba Universidade nasional.

TS: Esforsu Sa ida de’it maka halo atu resolve problema sira ne’ebe ita bo’ot sita ne’e?

DR. Aurelio Guterres: Primeiru sistema ita monta ona. Laboratoriu no IT sira ne’e,  edifisiu UNTL ninian, ita bele dehan katak hotu-hotu bele hetan ona asesu ba internet. Profesores sira hotu-hotu iha komputador iha oin no bele asesu internet. Laboratoriu mos agora ita monta hotu ona.  Balun uza daudauk ona, balu agora atu kompletu no estudantes sira mos bele asesu ba internet I agora ita mos iha media teka ida. Mediateka ida ne’ebe la’os de;it ba estudantes sira de’it maka bele asesu maibe publiku mos bele asesu lokaliza iha gedung social siencia politika ninian. Ita mos agora iha centru lingua ingles ida kee nivel internasional ne’ebe agora funsiona ona. Ita mos iha centru linguistiku ne’ebe agora funsiona hanesan bainbain. Ita mos agora iha centru estudu jeneru nian la’o hela. Ita mos iha laboratoriu ba komunikasaun social nian ne’ebe estudantes sira husi komunikasaun social bele uza ne’e mos funsiona hela. Ita mos iha centru investigasaun sientifiku, la’o hela. Depois ita mos iha institute geolojia ne’ebe sai hanesan laboratoriu ba kursu geolojia no petroleum iha hera, ne’e mos la’o hela. Ita iha tan labotoriu sira seluk hanesan, mekanika, civil, elektro teknik iha hera ne’ebe governu japaun maka foo apoiu. Mezmu ita bele iha difikuldades sira ne’e maibe gradualmente ita atu kompara ho universidades sira barak iha mundu termasuk balun iha Indonesia nia status sei di’ak liu. Bahkan entermus de fakuldade medicina siencia no saude ita iha ona permintaan balun husi nasaun balun termasuk Indonesia hakarak haruka sira nia ema atu mai eskola iha ita nia fakultas kedokteran tan ba ita nia orientasaun iha ne’e maka oin sa atu prevene moras. La’os orientasaun oin sa atu loke pratika  atu kura moras mas liu-liu oin sa maka halo prevensaun ba moras iha timor. Ne’ebe ho ita nia labarik mediku foufoun sira agora daudauk ne’e ita bele responde kestaun balun. Ita mos agora lanca ona programa especifika arisklinika halao ona ho alunus nain rua nolu. Mahasiswa sira ne’e hanesan dokter sira ne’ebe durante ne’e servisu iha ne’e I professor sira especialista mai husi Australia no especialista Timor oan sira. I ita uza ospital sira hanesan ospital nasional guido Valadares ne’e ospital universidade ba iha fakuldade medicina siencia no saude. Kursu maka hanesan parteira, infermajen, medicina jeral. Se bu’at hotu la’o di’ak tinan oin ita mos hahu tan kursu nutrisaun, dentaria, kursu farmasia ho laboratoriu. Kursu sira ne’e bazea ba ita nia prieridade ne’ebe ita nia nasaun iha.

TS: Senhor Reito ami haree kalan-kalan iha UNTL mos iha prosesu apriendijazen, bele esplika uitoan?

DR: Aurelio guterres: Hanesan ne’e, wainhira husi universidade no reitorat ami deside loke aulas no turmas iha kalan, tan ba ita nia ema barak por ixemplu ita nia ema sira ne’ebe hanesan servisu funsionariu estadu, politikus, servisu  iha media, Parlamentu, membru governu no ONG, sira loron la iha tempu atu eskola entaun ami loke turma seis oras too dez oras. Entaun kalan ne’ene kursu ba ema sira ne’ebe S2 ho S3, ou sira ne’ebe estuda relasoeins internasionais, kimika ho kursus sira selu-seluk tan ne’ebe ema labele eskola iha loron. Loron sira bele kontinua sira nia servisu I kalan maka sira mai eskola iha ne’e. Nune’e para envez de ita nia direitores sira, xefe departamentus sira, membrus de governu sira, parlamentu sira no ema seluk iha oportunidade atu eskola iha ne’e. Kuandu sira sai husi pais ne’e ba eskola iha liur, sira tenke husik hela sira nia servisu entaun di’ak liu ita lori edukasaun ne’e mai iha ne’e. entaun ita selu de’it profesores sira hamutuk 134 ate 140 mai iha ne’e. Profesores sira ne’e ita selu de’it sira nia viajen no sira nia estadia iha ne’e para mai hanorin khusus sira ne’e S2 ho S3, kee kualidade hanesan de’it. Liu-liu kona ba area ekonomia, direitu, jestaun, siencia sociais no buat seluk tan. Profesores sira ne’e mai husi Portugal, Indonesia, balun mai husi Australia. Mai husi Australia liu-liu atu hanorin specializasaun iha kedokteran ninian. Dosentes sira ne’e balun mai husi estadu Unidus no balun mai husi Japaun.


TS: Senhor Reitor UNTL mos iha ninia kampus iha hera. Karik bele esplika mos uitoan situasaun kampus hera ninian?

DR: Aurelio Guterres: Situasaun iha hera, oras ne’e daudaun estudantes sira husi  enjinaria entermus de transporte UNTL maka providencia transporte. Mas transporte ne’e hanesan la sustentavel. Ba oin estadu, liu husi miniteiru transporte bele halo ona komunikasaun hanesan bis sira ne’e la’o regularmente ba hanesan metinaro ho hera nune’e estudantes mos bele uza. Agora dauduan ne’e UNTL maka sai fali hanesan departamentu transportasi hodi tula estudante ba mai ne’e la sustentavel. It abele responde problemas kortu prazu hanesan daudaun ne’e to’o tinan rua ka tolu maibe ba oin espera katak ministeiru transporte maka sei responde bu’at ne’e.
Kona ba fasilidade sira ne’e, agora daudaun master plan ka dezeinu gedung UNTL nian tinan ne’e pronto ona no hein tinan oin halo daudaun mos. Kona ba edifisiu balun-balun komesa halo daudaun ona. Ne’e ita espera katak kuatru too cinku anus ne’e, kegiatan kemahasiswaan liu-liu kegiatan belajar mengajar ne’e ba ona foho I ita la konsentra ona iha Dili.
Politeknik ne’e halo parte fakuldade enjinaria siencia no teknolojia. Uma dormitoriu mos pronto ona, eletricidade mos instala ona, kama mos sira atur ona  no tinan oin estudantes balun komesa okupa ona dormitoriu. Agora daudauk ne’e limitadu hela liu-liu ba sira ne’ebe enjinaria ne’ebe agora eskola iha ne’eba. Ne’e mos iha kriteria ba sese deit maka agora atu ba hela iha ne’eba tan ba bu’at ne’e limitadu. Mas facilidade ba kampus foun ne’e maka pronto duni fatin sei barak I mahasiswa barak maka sei bele asesu ba hela iha ne’eba.


No comments: