Wednesday 21 October 2009

AETL Fó Obsaun Rua Bá Xanana

Hasai Vise MS Hanjan Ou Enfermeirus Greve
Dili, Tempo Semanal
Edisaun 162 19 Okt 2009


Asosiasaun dos Enfermeirus de Timor-Leste (AETL) hanesan parte integral hosi asosiasaun profesionais saúde nian ejize bá Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão atu substitui pozisaun Vise Ministra Saúde bá profesionais saúde seluk ne'ebé kompetente liu, tanba AETL deskobre katak, Vise Ministra Saúde, Madalena F.M.Hanjan Costa Soares halo abuzu podér tanba deskonfia Vise Ministra ne'e la foti desizaun imparsialidade tuir lei, uza podér hodi hasai no troka funsionariu sira la bazeia bá Dekretu Lei Nú. 19/2006, Dekretu Lei Nú. 27/2008 ou Lei Nú. 8/2004 no indikasaun balu tan ne'ebé AETL sita iha karta Preokupasaun Moral ne'ebé derije bá Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão datadu 02 Outubru 2009 hosi Prezidente AETL Luis M.R.F. Lobato. Maibé bainhira PM Xanana la foti desizaun tuir saida mak AETL husu,  ne'e signifika PM Xanana hakarak iha ka mosu greve servisu nasionál hosi Enfermeirus sira.



Tuir dokumentus tahan tolu ho númeru referensia AETL/X/2009/200 ne'ebé jornal hetan, ne'ebé hakerek kona-ba akuzasaun lubuk ida hasoru Vise Ministra Saúde, Madalena F.M.Hanjan Costa Soares katak, iha tinan rua ikus hahú hosi 2008-2009, AETL akompaña prosesu dezenvolvimentu iha area saúde ladún la'o di'ak hanesan uluk, tan de'it durante ne'e top leader liuliu Vise Ministra Saúde la obedese ona bá Ministériu Saúde nia estatutu organiku rasik hodi hola desizaun ruma ne'ebé prejudika implementasaun programa saúde bá povu Timor-Leste.
Ezemplu, Vise Ministra Saúde nia desizaun dala barak kontrariu ho desizaun Ministru Saúde Dr. Nelson da Cruz nian, nune'e halo membrus profesionais saúde iha Ministériu Saúde nia laran liuliu Diretores no Xefe Departementu ne'ebé hanesan mós membrus AETL hasoru dilemma boot atu implementa programa saúde iha terrenu. Situasaun ne'e halo membrus AETL tomak preokupadu tebetebes, hakerek iha karta preokupasaun ne'e.

AETL preokupa no lamenta tebes tansa iha tempu defisil nia laran, membrus AETL tomak bele rona malu no fasil koordena malu maibé iha situasaun normál membrus profesionais saúde, liuliu enfermeirus sira la hala'o servisu ho diak tan de'it Vise Ministra Saúde dala barak hola desizaun kontrariu ho Ministru Saúde nia desizaun. Ezemplu, Ministru fó nia despaisu atu fó karreta bá funsionariu saúde maibé Vise Ministra fó desizaun seluk. Tanba ne'e, AETL informa bá Primeiru Ministru katak, AETL nia observasaun durante ne'e hatudu momos katak atual Vise Ministra Saúde la suporta Ministru Saúde nia servisu maibé sai fali hanesan Ministru Saúde nia Adversariu ne'ebé komplika servisu no la favorese atu lori benefisiu bá povu Timor-Leste nia moris.

Hanesan membrus AETL ho profesionais saúde hosi asosiasaun seluk iha teritoriu laran akompaña katak, durante ne'e Vise Ministra la hola desizaun tuir profesionalizmu, imparsialidade, la hola desizaun tuir dekretu lei no regulamentu ne'ebé vigora, maibé halo desizaun tuir ninia hakarak ne'ebé kria kondisaun deskontentamentu no desentendimentu entre profesionais saúde liuliu membrus AETL iha terrenu. Ezemplu, Vise Ministra uza nia podér hanesan membrus governu no lori PM nia naran halo presaun hodi troka funsionariu ida ho funsionarius seluk la bazeia bá Dekretu Lei Nú. 19/2006, Dekretu Lei Nú. 27/2008 ou Lei Nú. 8/2004.

Ezemplu, la haree bá ema ne'e funsionariu permanente ka political appointment, la valoriza nivel edukasaun, la konsidera experiensia servisu, la konsidera atual nivel ou grau, maibé troka funsionariu tuir nia gostu hanesan staff sira slogan dehan "se mak besik nia, ne'e mak bele tuir iha kargu Diresaun no Xefi. Vise Ministra Saúde utiliza asset Ministériu Saúde nian hanesan uza karreta lubuk ida iha nia uma inklui karreta programa Global Fund ho modelu Prado bá nia la'en hodi sa'e  hanesan karreta privadu ne'ebé nia impaktu defikulta implementasaun atividades servisu Global Fund nian iha terrenu.

Vise Ministra Saúde hanesan mós Prezidente Painel Juri bá rekrutamentu/avaliasaun bá funsionarius fó orientasaun atu hatama de'it ema ne'ebé nia hakarak embora rekrutamentu/avaliasaun hanesan komediu falsu ida. Ezemplu, loke vaga nivel 5 bá Xefi Departementu rezultadu iha dunia kandidatu mak pasa rekrutamentu bá kargu referidu, maibe Vise Ministra rekomenda fali ema seluk bá kargu ne'e. Ema ne'ebé liu rekrutamentu bá pozisaun ne'e la'o pasiar simu osan de'it.

Iha mós ezemplu seluk hanesan, funsionarius públiku sira bá tuir konkorensia tenke lakon ho political appointment sira atu konkore bá kargu Diresaun no Xei tan de'it maluk political appointment sira durante ne'e servisu iha Vise Ministra nia Gabinete, ne'ebé kontrariu ho Dekretu Lei Nú.19/2006 no Dekretu Lei Nú. 27/2008 sobre Regime das Karreiras bá Diresaun no Xefia. Ezemplu seluk tan mak, Ministériu Saúde lakon osan haruka staf lubuk ida bá tuir eskola iha universidade sira iha rai li'ur maibé depois de kolega sira finalize sira nia estudu fila mai la utilza, sira la'o pasiar de'it hanesan staf balu iha Dili nomos Baukau, Vikeke ho fatin seluk tan ne'ebé iha ekontru formal balu Vise Ministra dala barak dehan bá kolega sira ne'e katak "ha'u la presiza imi nia S1, S2, S3 ka S lilin sira ne'e, maibé agora daudaun Vise Ministra mós eskola hela S2 iha Darwin no staf sira labele halo komentariu tanba ta'uk Vise Ministra fó pena demisaun ka hasai hosi servisu.

Ezemplu konkretu seluk mak AETL haree katak, Vise Ministra Saúde liuhusi prosedimentu ne'ebé sala hodi asina akordu ida ho Universidade Teknolojia Quinsland (QUT) ke tuir loloos akordu ne'e Ministru Saúde ou Diretor Geral mak tenki asina. Opurtunidade ne'e universidade fo bolsu de estudu rua no opurtunidade ne'e Vise Ministra aproveita kedas hodi hatama nia oan feto no vaga ida fó bá nia kolega saúde ida nia oan feto, sem liuhusi prosesu konkorensi. Iha parte seluk, Vise Ministra uza nia podér hodi utiliza povu nia osan  hodi selu nia vizina ida iha de'it uma nunka tama servisu hanesan funsionariu seluk maibé to'o tempu atu simu osan mak nia bá antrian ho funsionariu seluk hodi asina naran simu US$136.00 kada fulan besik tinan 2 ona.

AETL mós lamenta no triste tebes bá desizaun arbitraria Vise Ministra ne'ebé tuir AETL nia haree katak desizaun hirak ne'e la'ós desizaun politika nomos la'ós desizaun professional ne'ebé bele aplika iha Ministériu da Saúde hanesan Instituisaun Estadu. Desizaun ne'ebé Vise Ministra aplika ne'e desizaun emosional no la tuir ona regras instituisaun estadu maibé konsidera fali Instituisaun Ministériu da Saúde hanesan kompana privadu.

Hahalok ne'e lori impaktu konkreta hanesan: 1. Vise Ministra husu Diretores Nasionais balu iha Ministériu da Saúde atu rejigna an sem liuhosi investigasaun no konsulta ho Mnistru Saúde nu'udar Superior Maximu. 2. Fó pena disiplinar sem justifikasaun bá Senior Advisor bá Ministériu da Saúde, Eis Titular Ministru da Saúde Dr. Rui Maria de Araujo, MPH, no desizaun ne'e halo Advisor refere rejigna an no lakohi atu kontribui ona bá dezenvolvimentu area saúde. 3. Hosi desizaun arbitrariu ne'e hamosu mós impaktu ne'ebé AETL nota iha terrenu katak apoiu politika liuhosi asistensia medikus Cubanus komesa menus no dezanima.

Iha tan ezemplu barak ne'ebé ami la sita ida pur ida maibé ho situasaun hanesan ne'e bolu AETL nia atensaun atu hola pozisaun hanesan tuir mai ne'e,
AETL hakarak rekomenda bá PM atu trava ou hapara desizaun hosi Vise Ministra da Saúde ne'ebé nia impaktu sei prejudika dezenvolvimentu politika iha area saúde nian bá populasaun iha Timor-Leste.

AETL la konkorda ho desizaun hosi Vise Ministra Saúde ne'ebé dala barak sempre kontraria ho desizaun hosi Ministru Saúde nian hanesan Superior Hirarqui tuir Estatutu Organiku Ministériu da Saúde ne'ebé vigora iha Timor-Leste.

AETL hanesan komponente integral hosi Asosiasaun Profesionais da Saúde seluk iha Ministériu Saúde nia laran la konkorda ho hahalok Vise Ministra Saúde nian ne'ebé foti desizaun la konsidera Lei, la konsidera Dekretu Lei ho Regulamentus seluk ne'ebé vigora, hodi  kria situasaun ne'ebé la favoravel bá harmonia de servisu iha servisu-fatin iha area saúde iha teritoriu tomak.

AETL lamenta tebes ho hahalok Vise Ministra Saúde ne'ebé hanesan fali ema analfabeta hodi la konsidera no la valoriza membrus AETL nia nivel edukasaun ne'ebé hetan hosi universidade sira iha rai li'ur ho komentarius sinikus katak nia la presiza S1, S2, S3 ka S lilin etc.

AETL lamenta tebes ho hahalok Vise Ministra Saúde nian ne'ebé iha inisiativa hakarak atu kontinua sira nia estudus iha rai li'ur hodi kontratia superior hirarquis sira nia desizaun iha rai ida ne'e.

Ho asuntu sira iha letan nu'udar Prezidente AETL ha'u lori membrus AETL iha Timor laran tomak nia naran hodu sujere bá SE. SR. Primeiru Ministru RDTL atu trava no halakon kedas hahalok at no ideolojia opurtunista sira hanesan ne'e atu labele empata objetivu dezenvolvimentu politika saúde be povu Timor-Leste tomak ne'ebé planeadu ona.

Ho senseriedade hato'o bá SE. Se. Primeiru Ministru katak, AETL laiha intensaun seluk ou laiha hanoin no ambisaun bá kadeira bá pozisaun refere, maibé hanesan parte integral hosi organizasaun professional saúde ne'ebé durante ne'e kontribui hodi harii Ministériu Saúde ne'e, sente preokupadu ho Vise Ministra Saúde nia atetude desagradavel, hahalo opurtunista nia ne'ebé la hanoin atu kontinua hadia planu dezenvolvimentu iha area saúde ne'ebé trasa ona, maibé hakarak habokur de'it nia an, nia família, nia kolegas no nia grupu.

AETL husu bá SE. Primeiru Ministru atu substitui pozisaun ne'e bá profesionais saúde seluk ne'ebé kompetente liu. Karik situasaun ne'e la resolve bele mosu greve de servisu Nasionál hosi Enfermeirus sira hanesan alternativa ikusliu.

Vise Ministra Saúde  tanba la kontente ho akuzasaun ne'e, entaun nia hahú espresa ninia hanoin  bá karta ne'ebé derije hosi Prezidente AETL. Tanba ne'e, iha loron 15 Outubru 2009, Vise Ministra marka ninia respostas iha surat tahan mutin haat nia leten hanesan parte ida hosi esklaresementu legal membrus ezekutivu AETL nian bá Prezidente AETL tanba Vise Ministra mós asumi kargu Vise Prezidente AETL.

Iha karta esklaresementu ne'e, Vise Ministra sita katak, Luis Lobato la reprezenta  AETL tanba foti desizaun la kolektivu tuir Estatutu Organiku AETL nian 5 de Outubru 2005 kapitulu V, artigu 16 sobre Podér e Dever. Atu hatene liután Vise Ministra ninia resposta bá Luis Lobato, tuir mai Tempo Semanal publika orijinalmente saida mak Hanjam hakerek ba entidade relevantes ba karta enviadu husi Enfermeiru Luis Maria Lobato data 2 Outubru 2009, númeru AETL/II/X/200 ho asuntu disseminasaun e desfomasaun ba atuál Vice Ministra de Saúde Madalena F. M. Hanjan C. Soares.

Enfermeiru Luis Lobato eis titulár Vice Ministru de Saúde Segundu e Terseiru Governu Konstitusionál RDTL.  Agora nia hala'o hela ninia estudu tuir Ministériu de Saúde IV Governu Konstitusionál fó Bolsu de estudu dala rua tuir malu foti lisensiatura ekonomia iha Denpasar Bali depois kontinua ba Majistradu iha Saúde Publika agora iha Universidade Gajah Mada (UGM) Yogyakarta.

Depois de husik Timor Leste ninia delega kargu nu'udar Presidente AETL/ Administrativu ofisialmente ba Vice Presidente AETL, atuál Vice Ministra de Saúde. Em nome de asosiasaun de pois de hala'o konsultasaun ho membrus sira hotu inklui ezekutivu no mós Distritál iha data 3 ate 14 de Outubru 2009 hasai esklaresimentu tuir mai ne'e.

AETL ninia estatutu legál hasai iha segundu kongresu 4-5 Outubru 2005 ho diskrisaun artikuladus kapítulu XI e artigu 31 atu haree ba kondisaun no situasaun internais no profisionalizmu e promove saúde e kuidadu povu tomak iha TL. Ida ne'e la'ós atu ba interese privadu ka grupus e muito menus la hakerek atu intervein ba Governu iha nasaun ida ne'ebé de'it.

La iha regra ida mak artikula iha AETL nia estatutu hodi kandidata membru Governu ida nein menus atu husu substituisaun membru Governu ida.

Madalena Hanjan Soares hanesan kandidatu independente eskoila husi Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão ba kargu Vice Ministra de Saúde RDTL ho mandatu tinan lima, hahú husi tinan 2007 to'o 2012. AETL tenke luta ba direitu no devér husi membru hotu – hotu konstrutivamente tuir legalidade estatutu karakterístiku sosiál no tenke kumpre orientasaun husi profisaun enfermajen.

Profisaun enfermajen ho ninia kodiku de konduta e Juramentu Florense Nightingale devosaun Santa Lúcia no hahi aas dedikasaun vida umana tuir nia ezisténsia hahú iha 1917 bainhira Vida Santifika Enfermajen hahú depois da primeira Guerra Mundiál hahú.
Enfermeiru  Luis Lobato la reprezentante membrus ezekutivus tuir Estatutu Orgániku AETL , 5 de Outubru 2005 Kapítulu V, artigu 16 sobre podér e devér maka kuandu foti desizaun tenke koletivu la'ós membru ida de'it ou presidente mesak de'it. Luis Lobato la'ós Presidente individuál absoluta mas eskoila em pakote ho ezekutivus na'in tolu.

Konsellu de lideransa nasionál tuir kapítulu V, artigu 14, kompostu husi Presidente, Vice Presidente, Sekretáriu no Tezoureiru. Mosaun de sensura ou mosi 'tidak percaya' so bele hala'o husi 2/3 husi membru ezekutivu no mós lideransa distritál no rejionál na'in 9 konforme tuir kapítulu IX, artigu 21 pontu avertamente. Membru prezidensiál husi Distritu la rekoñese surat ne'ebé presidente AETL haruka tiha no mensiona.

Presidente mesak la reprezenta podér absolutu tanba nia sai Presidente eskoila em pakote ne'ebé kompostu husi membru na'in 4 ne'ebé mensiona iha pontu rua tuir mandatu husi rezultadu kongresu AETL 2005. Mandatu organizasaun iha podér limite atu determina polítika ba asosiasaun, responsabilidade ba programa regulamentu internais ho faktus tenke iha koñesimentu ba kualkér desizaun ba asosiasaun ne'ebé  esplika klaru iha kapítulu V, artigu 16.

AETL sei la tolera Luis Lobato atu konvoka greve nasionál tanba la admite iha kapítulu X, artigu 22 pontu 1-8 no mós artigu 30 mak kontrária ho filozofia enfermajen nian universamente no ida sei sai hanesan krime grave ba nasaun TL .

Kodiku de konduta ba enfermajen kapítulu X, artigu 24 kondena makas ba individuál ida ne'ebé mak la respeita vida umana e hasai atuasaun provokativas ba seguransa vida umana iha nasaun demokrasia nia laran bele mós iha mundu tomak. Konvensaun mundiál nian sei la admite no zero toleránsia ba ameasa iha vida profesional.

Enfermeiru Luis Lobato hakerek lia falsu kontra membru ezekutivu feto ida hanesan nian Vice Presidente rasik no nune'e mós Vice Ministra Governu nian ida kontradís makas ho kapítulu X, Artigu 28 husi estatutu mak deklara sobre o enfermeiru e amizade.

AETL iha TL rejistu no koñesidu ona hanesan Membru Internasionál iha ICN (Internasional Council of Nursing) 2008 nune'e mós membru ba CPLP e halo partisipasaun ativu ho Australianu Nurse Federation (Commonwealth Nursin Organization) no hala'o ona primeira marxa iha Durban Juñu tinan 2009 sai ona populár iha mundu no membru ba 131 Nasoins Mandatu no rekomendasaun Internasionál ICN nia esklarese mundialmente katak QUAQUER ASSOSIASAUN IDA MAK HALO GREVE NASIONAL CONTRA VIDA HUMANA ICN sei hapara nia member ship ou diretu membru efetivu husi Greve nian sei rasik hakotu nia aan husi membru ICN mak membru hotu-hotu luta durante tinan 3 nia laran hodi sai tiha ona membru fisku no Vice presidente rasik konsidera hanesan autór prinsipál no rekoñese iha Geneva ba prosesu ida ne'e, nune'e mós iha nasaun barak atu liberta enfermeiru husi Tortura. Ezemplu ida hato'o petisaun iha mundu no hetan ajuda rekuperasaun ba enfermeiru hotu-hotu mak hetan estraga sira nia propriedade iha krize 2006.

Asosiasaun sei konvoka kongresu estraordinária iha tempu badak ba karakter mak la reprezenta no konsidera membru AETL maioria inkonstitusionál membru Luis Maria Lobato nia asaun internalmente organizasaun nian.

Membrus AETL hotu-hotu tenke hakraik an ho neon hakmatek ezije nafatin imi nia direitu mak sei iha rejime karreira no kumpre nafatin devér atu serve tuir SUMPAH/JUJRAMENTO mak hala'o tiha ona iha ita ida-idak nia vida profesional enfermajen nian.
Ho esklaresimentu hirak ne'ebé mensiona, ami husu entidade hotu atu fó ita boot sira nia kompresaun entermu s de boa fee, solidariedade profisionalizmu no edukativus ke ema hotu bele simu ideia iha ámbitu amizade hodi hanoin servisu ba povu ne'ebé mukit liuhusi Vida umana husi interese privadu no dezenvolvimentu ba nasaun Demokrátika no Katólika, hateten Madalena Hanjan iha nia karta esklaresementu.

Entertantu Luis Lobato ne'ebé jornal ne'e konsege halo kontaktu iha Sabadu, 17/10/2009 hateten katak, AETL ne'ebé kompostu hosi enfermeirus rihun rua resin iha Timór laran tomak sente iha responsabilildade boot hodi haree dezenvolvimentu saúde iha Timor-Leste. AETL nia responsabilidade atu hadia servisu saúde bá povu Timor-Leste. Atu halo ida ne'e AETL haree katak tenke iha mudansa iha Ministériu Saúde.
            "ami nia funsaun mak atu haree koaliadade servisu saúde iha Timor-Leste atu sistema saúde bele la'o di'ak nune'e labele iha ema atu tau kalsu bá sistema saúde atu la'o bá oin hanesan uluk ema tau kalsu bá ukun rasik an no agora iha ema balu hakarak tau kalsu bá dezenvolvimentu saúde", dehan Lobato. Hatan pergunta jornalista kona-ba ema ne'ebé mak nia hakarak dehan kalsu dezenvolvimentu saúde ne'e, Lobato esplika katak, klaramente ema ne'e mak atual Ministra Saúde tanba AETL haree katak sistema ne'ebé uluk forma ho ema hirak ne'ebé kompotente no formasaun ne'ebé di'ak maibé ohin loron ema hirak ne'e utilizadu, lei sira ne'ebé uluk halo atu utiliza iha Ministériu Saúde maibé ohin loron lei hirak ne'e la utiliza, utiliza mak emosaun pesoal hodi foti desizaun. AETL iha faktus konkretus kona-ba buat hirak ne'e, tan ne'e Segunda-feira ohin, AETL hala'o runiaun ida nivel nasionál hamutuk ho asosiasaun saúde hotu-hotu hodi prepara fali karta ida bá PM Xanana pasu importante hodi prevene ema ne'ebé hakarak destroy servisu saúde iha Timor-Leste.
            Bainhira fó resposta bá pergunta jornalista kona-ba karik Vise Ministra Saúde husu bá Ministra Justisa Lucia Lobato atu fó hatene bá nia (Luis Lobato) hanesan alin hosi Lucia Lobato atu labele abansa problema ne'e, nia (Luis Lobato) esplika katak, AETL  la'ós opozisaun bá governu tanba AETL respeita governu konstitusionalmente. Maibé AETL hakarak dehan katak, ema ne'ebé servisu ladiak iha governu nia laran, ema ne'e mak loloos sai opozisaun bá governu no ema ne'e mak hakarak hamonu governu.
            Preokupasaun AETL nian mak, ema ne'ebé la hatene servisu no lakohi hadia servisu iha governu nia laran liuliu iha Ministériu Saúde, entaun ema ne'e tenke sai. "ha'u lakohi atu sai ambisiozu tanba ha'u lakohi estraga sistema ne'ebé ami forma tiha ona. Tanba ne'e AETL iha ona kandidatu ne'ebé ami sei hato'o bá PM katak kandidatu ne'ebé AETL hili mak iha koalidade no responsabilidade srvisu ne'ebé di'ak. Kandidatu ne'e rasik tuir Lobato mak Antonio Caleres Junior eis Diretor Opsitál Nasionál Guido Valadares.
            Alende ne'e bainhira ko'alia kona-ba karik PM la foti desizaun ruma tuir saida AETL hakarak, Lobato esplika katak, AETL sei lao tuir dalan hanesan haruka ona karta bá PM Xanana, sei halo runiaun nivel nasionál ida hodi forma ekipa ida atu bá hasoru PM, Prezidente Republika, Prezidente Parlamentu no Lideres Igreja hodi hato'o kona-ba preokupasaun AETL nian. Tanba ne'e, Lobato afirma katak se karik PM la konkorda ho ejizensia ne'e entaun PM tenke hateten bá AETL para AETL bele hatene.
            "ha'u hakarak hateten katak, AETL la'ós partidu politiku, la'ós opozisaun, la'ós hasoru PM Xanana, la'ós hasoru Ministériu Saúde maibé AETL ko'alia hasoru ema ne'ebé hakarak estraga sistema saúde. Ami konkorda katak tenke iha mudansa iha Ministériu Saúde tuir vizaun politika ema idaidak ninian, maibé tenke rasional katak bainhira hasai ema ida ho esperiensia tenke hatama fali ema seluk ne'ebé iha esperiensia", dale Luis Lobato.
            "ha'u lakohi kahur politika hodi estraga AETL nia imazen tanba, se sira haree ha'u hanesan ema politiku ida, ne'e sira sala tanba ha'u ko'alia la reprezenta partidu maibé ko'alia tuir realidade", katak nia. Ikusliu bainhira husu nia hanoin kona-ba iha ona membrus governu balu tenta fó hasutan bá parte seguransa atu labele fó sai lisensa ruma bá AETL bainhira karik AETL hakarak husu lisensa greve, Luis Lobato esplika katak, "ami tenki hatene rezaun ruma kona-ba la fó lisensa bainhira ami hakarak halo greve. Ha'u husu bá Vise Ministra atu rezigna an antes iha asaun greve nasionál pasifika, maibé ami hakarak hateten ho konsiente katak greve ne'e hanesan dalan ikusliu tanba ami tfiar katak maun boot Xanana hatene foti desizaun", tenik nia.
            Ikusliu bainhira jornalista husu karik AETL pronto fó perdua bá Vise Ministra Saúde bainhira PM husu bá AETL atu fó tempu bá Vise Ministra atu hadia mekanismu ruma, Lobato esplika katak AETL la'ós atu fó perdaun maibé se hakarak perdaun maka Vise Ministra tenke hateten sai katak nia halo sala ka la halo.
            "ha'u sei hanoin koandu uluk ami sei tuir iha governu, Sr Prezidente dehan mai katak ami labele la'o lailais liu selae aban-bainrua ema foun tama labele halo buat di'ak hanesan ami halo tanba sira nia forsa la hanesan ho ami. Maibé ami la haree ida ne'e, ami haree katak iha ema opurtunista ne'ebé hakarak tau kalsu bá karreta Minsteriu Saúde nian atu labele bá oin, hasai ema ne'ebé matenek hodi hatama ema ne'ebé nia (Vise Ministra) konese", duun Lobato.
Tuir konvite ne'ebé derije mai Tempo Semanal, ohin Segunda-feira 19 Outubru 2009, AETL halo sorumutu alargada ida iha salaun Delta Nova, hamutuk ho kuadrus estrutura AETL nian hodi halibur ideias no buka solusaun bá preokupasaun no lalaok knar profisaun nian hodi hadia no ham

No comments: