Wednesday 28 January 2009

Tempo Semanal Edisaun 122

Rekrutamentu ba Pesoal Kasual Deskonfia Iha Unsur Nepotismu

Dili, Tempo Semanal

Iha primeiru dia debate orsamentu geral estadu tinan fiskal 2009, 14/01/2009 mais ou menus tuku 04:35 lorokraik, diskusaun generalidade iha Parlamentu Nasional nebe nakonu ho tensaun derepenti hakmatek koaze minutu 5 nia laran wainhira deputadu husi bankada Fretilin Francisco Branco fase instituisaun Polisia Nasional Timor Leste (PNTL) liu husi akuzasaun nepotismu iha prosesu rekrutamentu ba pesoal kasual nain 5 iha instituisaun seguransa ne'e. "hau haree iha prosesu rekrutamentu ba pesoal kasual PNTL nian, iha hahalok nepotismu tanba Diretor Administrasaun husi PNTL nian ida rekruta deit ninia oan, subrinu, feto foun no maun alin uma laran deit", dehan Branco iha plenaria Parlamentu Nasional.

Deputadus partidu opozisaun Fretilin desde inisiu forma Parlamentu Nasional ba segundu legislatura, hahu forma-an nudar deputadus husi bloku opozisaun paling kritikus tanba hasai lia kritika laos deit kontra guvernu hanesan saida mak Fretilin hateten "Primeiru Ministru Defaktu no Guvernu Inkonstitusional" nomos hahu kontra amu lulik sira. Konaba kazu korupsaun, Fretilin konsidera hanesan korupsaun grave iha guvernu AMP nia ukun tanba tuir Fretilin, korupsaun laos deit halo iha gabeta laran ka meja okos maibe iha meja leten.

Kritika hanesan nee Fretilin sempre koalia hanesan aihan loroloron nian tanba projetu barak mak guvernu halo single source (penunjukkan langsung) deit, la tuir ona regulamentu aprovizionamentu nian. Iha kazu rekrutamentu pesoal kasual PNTL nian Fretilin konsidera hanesan kazu grave tanba Fretilin du'un katak Sekretariu Estadu Seguransa (SES) haruka taka tiha kazu nee atu publiku labele hatene, maibe Prezidente Parlamentu Nasional, Fernando Lasama de Araujo kondena akuzasaun husi banka Fretilin tanba tuir Lasama deputadu sira labele koalia arbiru deit, tenki hatudu evidensia.

"hau husu ba deputadu sira, agora povu tomak akompana hela ita nia debate tanba nee ita tenke hateten sa mak loos ba povu purke ita labele desvia povu nia hanoin, se deputadu iha evidensia lori mai intrega iha meza", dehan Lasama ho sentimentu diskontenti.

Atu haloos tiha duvidas, deskomfiansa no akuzasoens hirak nee, jornal TEMPO SEMANAL halo esforsu oioin hodi halo investigasaun ba alegasaun nepotismu iha PNTL. Iha investigasaun nee, jornalista detekta dokumentus balu nebe relevante ho indikasaun nepotismu iha prosesu rekrutamentu pesoal kasual PNTL nian. Iha dokumentu ho mahar 24 pagina nee iha mos pareser husi Asistente Konsilheira Legal PNTL nian nebe hakerek mos naran Inspektor ka Ofisial Exekutivu PNTL nian.

Iha tahan rua oin kedas dokumentus nee nian, Asistente Konsilheira Legal haruka pareser ida ho data 3 de Junho 2008 ba Sekretariu Estadu Seguransa atu toma atensaun ba problema nee.

Iha dokumentus nee hakerek mos reklamasaun husi Rekursu Humanus nomos pesoal administrasaun PNTL nian konaba laiha konsulta ba pesoal kasual sira nia TOR, nivel ho job discription maibe halo ona kontratu hafoin Rekursu Humanus hetan informasaun katak Sra.

Lidia Soares Diretor nia oan feto, Sr Tomas Aleixo Diretor nia mane foun e Sra Guilhermina Faria membru parlamentu nia oan.

Ba pesoal kasual sira seluk hanesan Fatima Mendonca uluk nudar estudante husi Eskola Canossiana Komoro tuir programa 'field work' maibe pesoal iha administrasaun haree katak nia servisu diak nomos iha disiplina diak mak rekomenda atu rekruta hanesan pesoal kasual no ida
seluk Adriano Barros koloka hanesan Jardineiru.

"Pesoal hirak nee selu ho orsamentu husi Bens e Servicos nee duni prosesu rekrutamentu tenki tuir prinsipiu husi Lei de Aprovizionamentu ba Bens e Servicos. Pesoal nee sai hanesan fornesedor, tuir lo Seksaun Rekursu Humanus hatoo espesifikasaun, loke konkursu hodi haree pesoal nebe mak tuir kriteriu ka espesifikasaun mak halo rekrutamentu hodi defini kedas ba fulan hira", hakerek iha karta pareser nia laran. Hakerek mos iha karta pareser nia laran rekomendasaun balu katak, ba membru pesoal kasual nain tolu nebe rekomenda husi Diretor
Administrasaun hodi halo servisu iha Administrasaun SES nia okos, sira nia salariu hasai husi Bens e Servicos nee duni laiha direitu hanesan funsionariu publiku, sira sai nudar fornesedor nebe bazeia ba Lei Aprovizionamentu Nú. 10/2005.

Liutan iha karta nee hateten, senhor Diretor Administrasaun tuir loloos entrega prosesu rekrutamentu ba seksaun Rekursu Humanus hodi halo rekrutamentu ba pesoal kasual nebe Diresaun Administrasaun presiza. Maibe iha pratika senhor Diretor iha ona tendensia hodi halo
Rekursu Humanus nia servisu wainhira nia hatene katak Xefi dos Rekursu Humanus Sra Lidia de Carvalho foti hela lisensa tanba nia aman mate. Tanba nee senhor Diretor Administrasaun viola ona Lei Aprovizionamentu iha artigu 32 konaba komflitu de interese hodi hatama
nia oan ho mane foun atu servisu iha SES.

Refere ba artigu 32 Lei Aprovizionamentu Nú. 10/2005, husu ba SES atu hapara kontratu pesoal kasual nebe iha relasaun diretamente ho Diretor Administrasaun (Lidia Soares Cristovao, Thomas Aleixo M. Tilman).

Ba pesoal kasual nain tolu (Guilhermina Faria, Fatima Mendonca ho Adriano Barros), Gabinete de Inspesaun rekomenda para atu kontinua sira nain tolu nia kontratu e halo avaliasaun depois de fulan tolu (hanesan PDR=Performance Development Review) hodi haree sira nia
performance servisu.

Se iha avaliasaun la fo rezultadu nebe diak maka Gabinete Inspesaunrekomenda hapara atu labele kontinua mos sira nia kontratu tanba prosesu avaliasaun nee importante hodi garante transparansia. Kazu nee ho natureza grave tanba Diretor Administrasaun Nasional Interinu iha tendensia atu hasai vantajen husi fornesementu bens e servicos atu hetan benefisiu pesoal. Tanba nee rekomenda ba SES atu ba oin foti medidas disiplinares hodi hapara hahalok nebe halo povu lakon konfiansa ba guvernu.

Rekomenda mos ba SES liu husi Regimentu Internu ba Rekursu Humanus, bainhira presiza pesoal kasual halo kordenasaun ho Universidades, Eskola Teknikas ho Eskolas Katolikas hodi fo opurtunidade ba estudantes nebe iha notas diak no presiza hetan esperiensia servisu
iha sistema guvernu nian. Prosesu nee sei fo mos kontribuisaun ba
estudantes ho sira nia ekonomia, hakerek iha karta pareser.

Responde ba kestaun nee Sekretariu Estadu Seguransa, Francisco Guterres esklarese katak, sira haree ona problema nee no ba oin se iha problema ho kontratu nee mak nia sei hapara tiha kontratu. Maibe tuir Guterres hateten, Diresaun Rekursu Humanus mak halo kontratu tanba nee karik tamba Diretor Administrasaun ninia oan konkore mos iharekrutamentu nee no hetan kontratu. Maske nunee, diresaun Rekursu Humanus halo ona avaliasaun durante fulan tolu katak Diretor Administrasaun nia oan servisu diak tanba nee kontinua kontratu.

"foin lalais hau haruka ona diresaun inspesaun haree fila fali kazu nee iha problema ka lae tanba ami hakarak hadia. Nee duni hau konkorda ho kritika nebe hatoo mai ami tanba buat ruma nebe la diak ita tenki kritika para ita bele hadia tanba buat barak dala ruma ita labele haree, entaun ema seluk haree fo hatene mai para ita bele hadia", dehan Guterres hafoin partisipa iha debate orsamentu iha Parlamentu Nasional loron hirak liuba. Atu fortifika informasaun nee, jornalista
tenta buka Diretor Administrasaun Eugenio dos Santos maibe jornalista la konsege tanba Diretor laiha fatin. Entertantu Ministra Finansa Emilia Pires wainhira halo rezumu hafoin debate orsamentu hateten ba jornalista katak, guvernu AMP hakarak hamoos hahalok hotu nebe viola
lei, guvernu lakohi ema ida rua nia hahalok hodi hafoer guvernu nia naran.

Maibe Ministra nee husu ba ema tomak liu-liu ba ONG non guvernu nian sira katak, wainhira iha ka hetan evidensia ruma konaba membru guvernu balu nia hahalok kontra lei ka halo korupsaun, diak liu hatudu dokumentus ba guvernu atu guvernu bele foti medidas, dehan
Emilia.(aro)

No comments: